Kuidas andestada endale, et oled mürgine: 10 nõuannet enesearmastuse praktiseerimiseks

Irene Robinson 04-06-2023
Irene Robinson

Kas teil on hetki, mil te peksate ennast, et olete mürgine inimene?

Võib-olla soovid, et käituksid teisiti. Võib-olla painavad sind süütunne ja häbi teiste inimeste solvangutega maha rebimise pärast.

Võib-olla süüdistate ennast selles, et olete liiga negatiivne, kontrolliv või isegi manipuleeriv. Ja loetelu jätkub.

Ma tean, mida sa tunned. Mulle ei ole alati meeldinud see, kes ma olen. Ma olen teinud palju vigu, ja olen jõudnud punkti, kus ma isegi vihkasin ennast nende pärast.

Aga kui ma midagi raskelt õppisin, siis seda: et edasi liikuda, tuleb minevikuga rahu teha.

Teisisõnu: te peate endale andestama.

Seda on kergem öelda kui teha, kuid te ei pea sellega kiirustama.

Siin on 10 nõuannet, mis aitavad teil harjutada enesele andestamist ja õppida ennast veidi rohkem armastama.

1) Tunnistage oma vigu ja leppige sellega, mis juhtus.

Asi on selles, et võib olla väga valus tunnistada, et sul on mürgiseid kalduvusi.

Kuid paranemine saab toimuda ainult siis, kui te tegelikult vaatate, kus läksite valesti, selle asemel et lükata süüd teiste inimeste peale.

Olge aus selle suhtes, kuidas te viga tegite, ja mõelge oma tegude või otsuste tagajärgede üle.

Ärge püüdke oma mürgist käitumist õigustada, sest see teeb asja ainult hullemaks.

Selle asemel proovige lihtsalt lasta asjadel olla. On okei olla kurb ja murtud südamega, sest te lasete teistel ja ka iseendal pettuda.

Andke endale aega, et aru saada, miks te tegite seda, mida tegite, ja miks te tunnete end süüdi.

Küsige endalt:

  • Kuidas minu käitumine kahju tekitas?
  • Kuidas ma tunnen oma vigade mõju?
  • Kuidas ma saan asjad korda teha?

2) Vabastage oma emotsionaalne pagas

On erinevaid viise, kuidas "tunda oma tundeid" ja tulla toime oma leina ja kurbusega.

Minu jaoks aitab päeviku kirjutamine asjadele perspektiivi anda. See on minu jaoks viis, kuidas võtta elu käsile ja mõelda selle üle tervikuna.

Kui ma kirjutan oma mõtted, tunded ja pettumused paberile, saan ma töödelda oma elus toimuvat sündmuste rida ja tegeleda nendega samaaegselt.

Ja parim osa on see, et kui ma saan oma pettumused lehel välja elada, ei võta need enam ruumi mu peas.

Paljud uuringud on näidanud, et päevikute pidamine on võimas vahend psühholoogiliseks tervenemiseks, sest see aitab meil nimetada emotsioone ja mõista meie negatiivseid ja traumaatilisi kogemusi.

New York Timesi artiklis kirjeldati ka päevikut kui üht tõhusamat enesehooldustegevust, mis võib parandada meeleoluhäireid ning suurendada üldist tervist ja heaolu.

Okei, ma tean, mida te mõtlete: mis siis, kui te ei ole kirjutamise fänn?

Pole vaja muretseda. Võite proovida oma mõtteid ja tundeid jagada ka mõne pereliikme või sõbraga - kellegagi, keda te usaldate.

Oluline on leida viis, kuidas oma emotsioone avalikustada, mitte neid alla suruda, et saaksite tunnistada, mis läks valesti, ja võtta vastutuse oma osa eest.

3) Näidake endale kaastunnet ja headust.

Oled sa kunagi mõelnud, miks sa suudad teistele inimestele kiiresti andestada, kuid ei suuda sama kaastunnet enda suhtes laiendada?

Asi on selles, et paljud meist võivad olla enda suhtes liiga karmid, eriti kui me kellelegi pettumust valmistame ja midagi kohutavat teeme.

Asi läheb veelgi hullemaks: kui me ei suuda lõpetada oma toksilise käitumise tagajärgede üle mõtisklemist, kipume olema liiga kriitilised kõige suhtes, mida me teeme.

Näete, enesega kaastunne nõuab palju tööd. Kuid ilma selleta ei suuda te vabaneda sellest destruktiivsest tsüklist, kus te kinnisideedega mõtlete sellele, mis läks valesti.

Siin on asi: enesekaastunde praktiseerimiseks peate kohtlema ennast nagu kedagi, keda te armastate.

Ja kuidas see toimib?

Võite alustada küsimusega: kui midagi sellist valusat juhtub mõne pereliikme või lähedase sõbraga, kuidas ma temaga räägin?

Kas ma kasutan karmi või lahkeid sõnu?

Vähehaaval mõistate, et tahaksite oma mõtetele reageerida ja vaadata oma tegudele aktsepteerivamalt, mõistvamalt ja erapooletumalt.

Lihtsalt öeldes: õpid positiivse eneseväljenduse kunsti.

Mõtle selle üle: kuidas sa saaksid olla teadlikum oma mõttekäigust, kui sa ennast enesekriitikaga õnnetuks teed?

Proovige neid mantraid iga kord, kui negatiivsed mõtted sisse hiilivad. Need võivad aidata teil oma vigu aktsepteerida ja olla enda suhtes kaastundlikumad:

  • Ma olen andestuse vääriline.
  • Ma võin andestada endale päev korraga.
  • Ma saan oma vigadest õppida ja olla parem.
  • Ma võin taastuda kahjust ja valust, mida ma olen põhjustanud.
  • Ma võin valida, kas lasta lahti oma vihast, süütundest ja häbist.
  • Ma saan tulevikus teha paremaid valikuid.
  • Ma saan terveneda oma tempos.

4) Erista see, kes sa oled, sellest, mida sa teed.

Üks kõige valusam asi, mis juhtub, kui me otsustame endale mitte andestada, on see, et see saboteerib meie enesehinnangut.

See hoiab meid kinni häbispiraalis ja me hakkame uskuma, et see vale, mida oleme teinud, on osa meie identiteedist.

Uskuge mind, ma olen seda teinud. See on raske, kui me laseme oma vigadel piinata end igavikuna tunduvat aega.

Alati, kui leiad end süü- ja häbetsüklis kinni olevat, mõtle sellele: me kõik oleme inimesed ja me kõik oleme ebatäiuslikud.

Te peate leppima sellega, et vaatamata meie parimatele jõupingutustele teeme me kõik vigu.

Kuid sellega ei piirduta: iga viga annab meile võimaluse õppida ja paremaks saada.

Küsi endalt: kas ma näen oma toksilist käitumist põhjusena, et ennast maha teha, või õpin ma oma vigadest? Kas ma muutun paremaks inimeseks, kui ma ennast selle pärast pidevalt peksan?

Sa pead otsustama ja ütlema endale: "Ma olen rohkem kui see halvim asi, mida olen kunagi teinud. Ma tegin vea, kuid see ei tähenda, et ma olen halb inimene. Ma võtan vastutuse oma paranemise eest."

Vaata ka: 10 võltsitud empaatiavõime märki, mille eest tuleb olla ettevaatlik

Seotud lood Hackspiritist:

    5) Paluge andestust

    Vabandada kellegi ees, kellele oled haiget teinud, võib olla väga hirmutav, kuid see on õige tegu.

    See on ka oluline samm teie teel enesele andestamise suunas. Uuringud näitavad, et vabandades inimeste ees, kellele oleme haiget teinud, on lihtsam edasi liikuda ja iseendale andestada.

    Vabandamist pakkudes näitate teisele inimesele, et võtate enda rolli juhtunu eest vastutuse ja et tahate asjad korda teha.

    Siin on mõned asjad, mida kaaluda, kui olete valmis vabandust paluma:

    • Tehke seda võimalikult palju silmast silma. See nõuab palju julgust, kuid see on seda väärt.
    • Kui te ei saa suuliselt vabandada, võite ka kirjutada kirja, saata e-kirja või saata sõnumi.
    • Hoidke oma vabandus lihtne, otsekohene ja konkreetne. Ärge unustage kindlaks teha, mida te valesti tegite, ja tunnistada, et olete põhjustanud valu.
    • Püüdke teiselt inimeselt küsida, kas te saate midagi teha, et heastada ja suhteid taastada.

    Aga siin on konks: mitte kõik vabandused ei vii õnneliku lõpuni.

    Teisisõnu: inimene, kellele sa oled haiget teinud, ei pruugi sulle andestada ja see on okei.

    Pidage meeles, et igaühel on õigus oma tunnetele ja te ei saa kontrollida, kuidas teine inimene teie vabandusele reageerib.

    Oluline on see, et sa oled neile teada andnud, mida sa oma tegude suhtes tunned. See, kuidas teine inimene reageerib - kas hästi või halvasti -, ei tohiks sind takistada andestamast endale.

    6) Valige, et mitte jääda mineviku juurde.

    Kas olete kunagi avastanud end mõttelt mineviku vigade üle ja soovinud neid muuta?

    Kui see oled sina, siis on kõik korras. Ma tean, mis tunne see on. On päevi, mil ma mäletan ikka veel nende inimeste nägusid, kellele ma olen haiget teinud. Ma soovin, et ma ei oleks olnud julm ja ebaviisakas.

    Reaalsus on see, et minevikku ei saa muuta. Te ei saa minna ajas tagasi, et oma vigade tekitatud kahju tagasi teha.

    Mingil hetkel peate otsustama, et te ei hõõguma süütundes, häbi, kahetsuses ja enesehaletsuses.

    Kui olete teinud kõik endast oleneva, et heastada, siis järgmine samm on minevikust lahti lasta ning olla avatum vastuvõtmisele ja tervenemisele.

    Andestamine on nii valik kui ka protsess, mis nõuab juhtunust lahti laskmist, et saaksite edasi liikuda.

    7) Õppige oma vigadest

    Okei, olete andnud endale aega, et tunnistada oma toksilist käitumist, vabandada oma vigade eest ja lasta minevikust lahti. Mis saab edasi?

    Nüüd on aeg murda haigetegemise tsükkel, pühendudes muutustele paremuse suunas.

    Aga kuidas see toimib?

    Võite alustada, küsides endalt järgmist:

    • Miks ma üldse tegelesin toksilise käitumisega?
    • Kuidas saaksin järgmisel korral asju teisiti teha?
    • Kuidas ma saan vältida selle kordumist?
    • Kuidas ma saan seda kogemust enda kasuks kasutada?

    Kui kujundate oma mõtted ümber ja näete oma kogemust kui võimalust kasvamiseks, saate vältida sarnaste vigade tegemist tulevikus.

    8) Vaadake lootusrikkalt tulevikku

    See on seotud nõuannetega nr 6 ja 7.

    Näete, tee süütunde ja häbi ületamiseks algab sellest, et lasete lahti oma mineviku vigadest ja ebaõnnestumistest.

    Vaata ka: Kuidas panna teda muretsema sinu kaotamise pärast: 15 nõuannet, mida kõik naised peaksid teadma

    Sa aktsepteerid, et kuigi sa ei saa minna ajas tagasi ja muuta oma käitumist inimese suhtes, kellele sa oled haiget teinud, saad siiski teha asju, mis võivad sind paremaks inimeseks muuta.

    Õppides ja kasvades saad aru, milline inimene sa tahad olla.

    Lihtsamalt öeldes: te saate planeerida, kuidas te oma vigadest õpitu oma tulevikku integreerida.

    Kujutage ette: mis tunne oleks olla vaba süütundest, häbist, kahetsusest ja enesepettusest?

    Ütle endale: "Okei, ma olin mürgine inimene. Ma olen oma vigadest õppinud ja ma otsustan keskenduda eelseisvale teele.

    Kuhu ma siit edasi lähen? Ma võin alustada sellest, et sean oma tervenemisprotsessile eesmärke."

    Kui hakkate oma tulevikku visualiseerima, siis on teil lihtsam, kui teil on midagi, mida oodata. Te muutute lootusetust lootusrikkast lootusrikkaks.

    9) Hoolitse paremini enda eest

    Kui olete enda peale pahane, siis on teil tegemist väga keeruliste tunnetega - viha, ahastus, pettumus, süütunne ja häbi.

    Kõik need võivad kahjustada teie vaimset, emotsionaalset ja füüsilist tervist ja heaolu.

    Siinkohal tulebki appi enesehooldus, mis aitab teil võidelda stressitundega ja tulla toime ebamugavate emotsioonidega.

    Siin on mõned järeleproovitud enesehoolduspraktikad, mida saate oma ellu lisada, kui õpite endale andestama:

    • Magage piisavalt.
    • Sööge tervislikult ja toitke oma keha.
    • Treenige regulaarselt ja tehke trenni.
    • Tehke asju, mis pakuvad teile rõõmu - kuulake muusikat, lugege, tantsige, pildistage jne.
    • Veeda rohkem aega pere ja sõpradega.
    • Proovige uusi hobisid.
    • Tehke endaga kontrolle ja tuletage endale meelde tehtud edusamme.
    • Tegelege vaimse praktikaga, mida peate rahuldust pakkuvaks.

    Oluline on leida midagi, mis teile sobib, et saaksite enesehoolduse prioriteediks seada.

    10) Rääkige terapeudi või nõustajaga.

    Tee enesele andeksandmiseni on pikk ja raske, kuid pidage meeles: te ei pea seda üksi läbi tegema.

    Kui süütunne on teid kimbutanud ja teil on raske endaga kaastunnet üles näidata, võib olla aeg paluda professionaalset abi.

    Pöörduge nõustaja või terapeudi poole, kes saab teid suunata oma tunnete läbitöötamisel ja enese andestamise sammude läbimisel.

    Vaimse tervise spetsialist võib aidata teil avaneda oma mineviku vigadest ja kahetsusest, mõista oma tegusid sügavamalt ja ümber õpetada oma mõtteprotsesse.

    Lõplikud mõtted

    Lõppkokkuvõttes oled sa ainus, kes saab endale andestada.

    Enesele andestamine on oskus, mis nõuab harjutamist, julgust ja otsustavust.

    See on kohustus armastada ennast, ükskõik mis ka ei juhtuks.

    See on arusaam, et olenemata sellest, kui mürgine sa oled minevikus olnud, oled sa ikkagi väärt headust.

    Ma loodan, et annate endale kogu vajaliku aja, armu ja kannatuse ning et te ei loobu kunagi iseendast.

    Kui sa vabastad oma viha, pahameele ja süütunde, hakkad sa kohtlema ennast kogu kaastunde, empaatia ja armastusega, mida sa väärid.

    Irene Robinson

    Irene Robinson on üle 10-aastase kogemusega staažikas suhtetreener. Tema kirg aidata inimestel suhete keerulistes küsimustes navigeerida pani ta tegema nõustamiskarjääri, kus ta avastas peagi oma kingituse praktiliste ja kättesaadavate suhtenõuannete saamiseks. Irene usub, et suhted on täisväärtusliku elu nurgakivi, ja püüab anda oma klientidele vahendeid, mida nad vajavad väljakutsetest ülesaamiseks ja püsiva õnne saavutamiseks. Tema ajaveeb peegeldab tema teadmisi ja teadmisi ning on aidanud lugematul arvul inimestel ja paaridel leida teed läbi raskete aegade. Kui ta ei treeni ega kirjuta, võib Irene pere ja sõpradega vabas õhus viibida.